[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

häda ‹11› ‹s›

1. ahistav, raske, ähvardav, hingevalu tekitav olukord; oht, õnnetus. a. (üldiselt). Sõda, nälg, taudid ja muud hädad. Rusuv, muserdav häda. Kellelegi oma häda kaebama, kurtma. Kedagi hädast välja aitama. Üks häda ajab teist taga, käib teise kannul. Häda (on) käes. Häda tuleb kätte. Häda ajal on hea nõu kallis. Meist on juba kõik võimalikud hädad üle käinud. Hädasid tuli aknast ja uksest. Häda temale, kui ta julgeb vahele segada. Suures hädas hakkas ta appi hüüdma. Läksin haiglasse viimase häda sunnil. Häda ajal hoidis terve pere kokku. Oh häda! Kaotasin rahakoti. Kus sõda, seal häda. Häda õpetab albi targemaks. Häda ei anna häbeneda. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Häda ajab härja kaevu. Häda murrab ka raua katki. *Palju oli nüüd Ükskülas kurtmist ja häda – seal nutsid naised oma meeste ja lapsed langenud isade pärast. E. Kippel. b. majanduslik kitsikus, puudus, viletsus. Alaline puudus ja häda. Häda vaatas sisse uksest ja aknast. Vaeslapsena on ta palju häda ja viletsust näinud. Kulutas raha ära ja on nüüd püsti hädas. Häda õpetab paluma, hea põli hooplema. *Mis ma kõik hädaga ära ei teinud, et kuidagi lapsi toita! R. Roht. c. kimbatus, mure; raskused; vaev, rist. Ta on nii iseteadlik, et päris häda kohe. Poistega on igavene häda, ei taha õppida. Rõivastega on häda, need on väikseks jäänud. Jälle häda, võti ei keera. Jäi hätta aruande kirjutamisega, keemiaülesannetega. On hädas oma töödega. Olin hädas, mida vastata. Hädas kärbeste ja sääskedega. Küll nägi ema temaga häda ja vaeva. Häda 'halb' vaadata, kuidas loomad solistavad vees. *Ta ei tea midagi varustamise hädadest ja pole tema asigi seda teada. J. Peegel. | läbi häda, hädaga vaevaliselt, hädavaevu; vaevaga, raskustega. Räägib inglise keelt läbi häda. Joobnu ajas end läbi häda püsti. Läbi häda on ta oma poega koolitanud. Sain hädaga tulema. *Aiad õue ümber ja tänaval seisid hädaga püsti.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: loodus|häda, mere|häda, näljahäda.
2. haigus, tõbi, valu, viga. Sisemine häda. See mul juba vana häda. Haige kaebab oma häda. Käsi teeb häda. See rohi aitab mitme häda vastu. Peale muude hädade on tal veel selg haige. Saunaga raviti vanasti mitmesuguseid hädasid. Kas said kukkudes häda? Koer ei teinud talle vähematki häda. Parem häda kaugel kui rohi ligi. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter. *Kust ma endale häda külge sain, selle kohta oli igaühel oma arvamine. J. Mändmets. | (taimede, esemete vms. puhul). Põud võib ka vanale metsale häda teha. *..kas kukub kivi vastu potti või pott vastu kivi, ikka saab häda pott. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: hinge|häda, ihu|häda, mao|häda, neeru|häda, surmahäda.
3. viga, puudus, miski häiriv. Supil pole häda midagi. Pole sul siin häda midagi. Häda on selles, et ma ei sobi autojuhiks. Sel jalgrattal on mitu häda. Ta teenis vähe, selles kogu häda seisiski. *Mis tal seal häda magada! Lai kott, põhku pealegi pooleni täis topitud. A. Antson. *Pükstel polnud suuremat häda, ajasid asja ära.. H. Sergo.
4. vajadus, tarvidus. Mõni häda mul seda teistele kõnelda. Mis häda tal õppida, kui ilma saab. Ilm on pehme, kinnastest ja kasukast pole häda. Ega mul sest raamatust häda ole, aga kui võimalik, siis ostaksin. Mis häda pärast ma peaksin valetama. Tuli hädaga 'et hädasti vaja' lapsehoidjaks hakata. Häda korral 'kui hädasti vaja' võin ka ise kombaini juhtida. *Õige häda mul teid toita või kasida! Võtan oma kimpsud ja lähen. R. Sirge. *Ma ei räägi ausatest inimestest, keda häda ajab ehitama, vaid sulidest.. P. Kuusberg. || pakiline vajadus, kiirus, rutt. Mehel kibe häda teele asuda. Ega mul söögist häda ole, kõht polegi veel tühi. Võla maksmisega on aega, ega mul häda ole. *Oli sul häda mehele minna?! Ei võinud oodata.. M. Metsanurk. || loomulik vajadus. On sul suur või väike häda? *Aga halb peremees ei lase hobusel isegi siis seisma jääda, kui tol häda tuleb. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: aja|häda, raha|häda, unehäda; kaka|häda, kuse|häda, pissi|häda, sitahäda.

laskma ‹lasta, lasen, lasksin e. lasin, laskis e. lasi, lasku, laskev, lasknud, lastakse, lastud 44›

1. lubama, võimaldama, mitte takistama. a. ‹imperatiivi jaatavas kõnes kasutusel ka lühivorm las› midagi teha v. juhtuda. Lase mind, mul minna. Ema, lase meid, meil veel mängida, las me mängime veel. Ärge laske tal midagi rasket tõsta. Laskem tal rääkida, las ta räägib. Lase neid, neil natuke magada, las nad magavad natuke. Las(ke) ma laulan, laske mul laulda. Las sadada, saab magada. Tal ei lastud suudki lahti teha. Ta ei lase endaga mängida, end petta. Sa ei lase teisi, teistel rahus olla. Töö ei lase hinge tõmmata. Ära lase end segada, kõrvale tõrjuda, nurka suruda. Ma lasksin ta akna alla istuma, järjekorras endast ette. Lase mind, mul rahulikult istuda. Las(e) ma proovin ka. Poiss tahtis musi võtta, aga tüdruk ei lasknud. Maksis arve ära ja laskis takso minema. Õhuke papp laseb end rulli keerata. See asi laseb end paremini korraldada. Kuub laseb aimata, et mees on kõhnemaks jäänud. Ära lase välja paista, et oled pettunud. b. kuhugi v. kuskilt pääseda. Me ei lase sind kuhugi, jääd koju. Laske lapsed õue hullama. Talutütar ei lasknud sulaspoissi ligi, oma aita. Kõiki koore ei lastud laulupeole. Lehmad lasti laudast karjamaale, ädala peale. Laske leivataldrik siiapoole! c. mingisse seisundisse minna. Millal sind puhkusele, pensionile lastakse? Vangid lasti vabaks, mees lasti vangist vabaks. Laseb lihased lõdvaks. Ära lase piima hapuks minna. Ta laseb kõik nässu, lörri, untsu minna. Põllud on umbrohtu (kasvada) lastud, käest ära lastud, raisku lastud.
2. kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama. Lasksime ankru vette, põhja. Laseb ämbri kaevu ning võtab vett. Kirst lasti hauda. Ribakardinad, rulood lasti (akende) ette. Lasksin kirja postkasti. Võrku, noota, põhjaõngi vette laskma. Polnud mahti käsi rüppe lasta. Vahepeal ujub, siis laseb jälle jalad põhja. Laseb traksid õlgadelt, püksid rebadele. Laseb end redelipulgalt rippu. Laseb lapse sülest põrandale. Laseb süüdlaslikult pea norgu. Laseb pea viltu ja kuulatab. Koer laskis kõrvad lonti ja saba sorgu. Mõned taimed lasevad kuivaga lehed longu. Päästepaadid lasti vette. Lipud lasti poolde vardasse. Lase uks sneprisse. *Poiss laskis pea tüdruku sülle .. F. Tuglas. || laskuma; heitma. Lase voodisse, kušetile pikali. Laskis vaiba peale kõhuli, käpuli. Laseb end seljakile kiiktooli. Laps laskis rohu sisse kükakile. Armulaualised lasevad altari ette põlvili. *Kõrtsmik laskis rinnuli letile. A. H. Tammsaare.
3. kuskilt v. kuhugi voolata võimaldama, voolama panema, jooksetama. Laseb kraanist vett, vaadist õlut. Lase vesi jooksma, vett potti, vann vett täis. Paisjärv lasti kuivaks. Kas tänavu kasemahla laseme? Laskis kümme tilka tinktuuri lusikasse, lusika peale. Lase (hea) lonks, punnsuutäis! Terad, vili lasti kottidest salve. Kasvuhoonemuld lastakse läbi sõela. Hoia pihk all, lasen sulle päevalilleseemneid. Sülitab, laseb läbi hammaste lirtsu. Katlast lasti aur välja. Tõmbab piipu ning laseb suust suitsurõngaid. *Katsume, kumb kummal vere laseb! .. Tule mehe vastu! Tule soolikaid laskma! A. H. Tammsaare. || kõnek (kusemise v. roojamise kohta). Vett, kust laskma. Laseb pissi voodisse. Laskis pika sorina. Nii kange häda, et lase või püksi. Oli püksid täis lasknud. Koer laseb iga puu ja posti peale sirtsu. Olen rahast nii lage, et koer laseb jala peale.
4. (hoogsalt) mingit heli tekitama v. häälitsema. Vilet, laulu laskma. Kass laseb nurru. Laps laseb joru, viripilli. Laseb laia naeru. Muusikat tantsuks lasti plaatidelt. Lase, pillimees, üks polka! Koer laskis kuuldavale pika kaebliku ulu. Laseb suupillil lugusid. || (jutu, kõne kohta). Ta laseb juba ladusasti saksa keelt. Lase kuulda, lase tulla, mis sul öelda on. || kõnek. Peeru, puuksu, paha haisu laskma 'peeretama'. *Natukese aja pärast laseb Sass ema süles parinal kõhutuult .. M. Traat.
5. midagi tegema. Kukerpalli, uperpalli laskma. Sõrmedega nipsu, nippi, keelega laksu laskma. Lase piim soojaks, vesi keema. Laskis seeliku pikemaks, laiemaks. Lase tuli surnuks 'kustuta valgus'. Üks teeb kõike hoolikalt, teine laseb, kuidas juhtub. Tuttav töö, lase või pimesi. Laske samas, vanas vaimus edasi! *Pista siis juuretis hakkama, lase meile üks tubli tegu leiba. R. Sirge. || mingi tööriista või masinaga töötama; töötlema. Lase puuriga, oherdiga auk sisse. Kirves on nüri, tahab natuke käia peal lasta. Juuksed lasti nulliga 'väga madalalt' maha. Ära nii madalalt künna, lase sügavamalt. Käsitsi õmblemine on igav, mis viga masinaga lasta. *.. siis sega neid [= villu], kraasi kaks korda ja lase ka lõngaks, nii et näpud kuumavad. E. Vilde.
6. (kiiresti, hoogsalt) liikuma (käima, jooksma, sõitma, tantsima jne.). Perenaine laseb toa ja aida vahet. Päev läbi lasime kauplusi mööda. Laseb noolelt kodu poole. Laseb suvi läbi palja jalu. Lase nagu orav rattas, nagu süstik edasi-tagasi. Laseme siit otse, silmnäolt üle põllu. Laseb ülejala kodu poole. Hobused lasevad sörki, traavi, galoppi. Vasikad lasevad koplis ringiratast. Lasksime head, kiiret sõitu. Lase auto heinakuhja kõrvale. Vastlapäeval lasti liugu, kelguga mäest alla. Tantsu laskma. *.. ma ei pidanudki teed, vaid lasksin silmalt läbi soo .. M. Metsanurk. *.. laseb teine reinlendrit, polkat, polkamasurkat, galoppi, aagenpitsi ja labajalga nii mis laksub. A. H. Tammsaare.
7. midagi kellelgi teha paluma v. käskima; millegi sooritamiseks korraldust andma. Õpetaja laseb õpilastel vastata, lugeda, luuletusi pähe õppida. Laskis endale uue ülikonna õmmelda. Tahan lasta (endast) pilti teha. Ostja lasi riidetüki üle mõõta. Laskis majale uue katuse panna. Lasksid end kiriklikult laulatada. Laskis end mehest lahutada. Noorsõdureid lasti gaasimaskides joosta, roomata. Mõisnik laskis talupoegi peksta. Laskis nad vangi panna, hukata, üles puua. || vahendaja kaudu mingit sõnumit edasi andma (soovi v. käsu puhul ka lühivormiga las). Tädi laseb teid kõiki tervitada. Professor laseb teatada, et tema loeng jääb täna ära. Las ta võtab mulle ka pileti. Las nad tulevad meile jaama vastu. Las ema katsub teda ümber veenda.
8. (hrl. käsi)tulirelvast tulistama; muud laskeriista vinnastusest lahti päästma ning sel teel noolt vm. (märgi suunas) lendu paiskama; (ka märgi tabamise kohta). Püssi, püstolit, õhupüssi, vibu laskma. Vintpüssiga, jahipüssiga, ammuga laskma. Püssist kuuli, kuulipildujast valangut, kahurist mürsku, vibust v. vibult noolt, lingust kivi laskma. Sihib ja laseb. Seisa, või ma lasen! Laskis hoiatuspaugu õhku. Märki, märklaua pihta laskma. Parti, rebast, hunti laskma. Laskis endale kuuli pähe. Maja on kuulidest sõelapõhjaks lastud. Küla lasti leekkuulidega põlema. Lasti värvilisi rakette. Lastud jänes jahipaunas. Vigaseks lastud põder. *.. et Vargamäe koerad käivad teineteise akna all [kükitamas]. Lase või soolaga, ei kuula teised mädandid .. A. H. Tammsaare. || õhkima. Silda, kindlust õhku laskma. Partisanid olid raudtee lõhkeainega puruks lasknud.

aadrit laskma vt aader

alla laskma

1. allapoole liikuda, langeda v. vajuda võimaldama; langetama. Eesriiet, rulood alla laskma. Tõstke käed ja laske alla. Puri lasti alla. *.. toast kuuldus parte kolin, kus viimane ahe alla lasti .. R. Soar. || pekstavat vilja rehepeksumasinasse söötma. Mari oli rehepeksumasina otsas alla laskmas.
2. alla(poole) laskuma, libisema v. sõitma. Laskis end veetoru, köit mööda alla. Siin on paras mägi kelguga alla lasta. *Kui palju on karjapoisid aastate jooksul sealt [= suure kivi otsast] alla lastes püksitagumikke lõhkunud! V. Saar.
3. allapoole v. ära voolama panema, (vee)taset alandama. Paisutatud vesi, pais lasti alla. *.. jões tuleb vesi alla lasta, siis muutuvad heinamaad, sood ja rabad kõvaks ja kuivaks. A. H. Tammsaare.
4. (hinda) odavamaks muutma. Televiisorite hindu lasti alla. *Kaupmees Siilivask laskis piima hinna sendi võrra liitrilt alla. E. Männik.
5. alla tulistama. Kaks vaenlase lennukit lasti alla. Tulistas õige mitut parti, kuid alla laskis ainult ühe.
6. kõnek alla kusema. *.. [laps] muudkui ainult karjub kõvasti ja imeb tissi ja laseb alla ja on ühtelugu märg. H. Lepik (tlk).

altaisa laskma vt altaisa

hea maitsta laskma vt hea

jalga laskma vt jalg

järele laskma
lõdvemale, lõdvemaks laskma. Ohje, köit, lipsusõlme järele laskma. || rõivast õmblustest v. nööpide teisaldamisega avaramaks tegema. Pluusi, seelikut järele laskma. Mantel ei anna eest kinni, tuleb nööpe järele lasta. Püksid on pisut kitsad, kuid annavad värvlist järele lasta.

keelel ~ keelt käia laskma vt keel

kokku laskma

1. kokku pääseda v. koos olla võimaldama. Nakkushaiglas ei lasta haigetega kokku. Tahtis vangis olevat venda külastada, kuid neid ei lastud kokku. Mullikad ja vasikad lasti kokku ühte koplisse.
2. vaheseinu, piire vms. kaotades ühendama. *Söögitoa ja saali vahel oli uks-sein, nii et ruumid sai üheks suureks saaliks kokku lasta. E. Rängel.
3. kõnek (kokku, valmis) õmblema. Käsitsi on pluusi igav õmmelda, mis viga masinaga kokku lasta. Lasen kiiresti mõne uue padjapüüri kokku.

korstnasse laskma vt korsten

kulmu looja laskma vt kulm

kuppu laskma vt kupp

kurgust alla laskma vt kurk [kurgu]

kõrist alla ~ läbi kõri ~ kõrist läbi laskma vt kõri

kõrvust mööda laskma vt kõrv

käest ära laskma vt käsi

käia laskma vt käima

käiku laskma vt käik

käsi rüppe laskma vt käsi

kätel ~ käsi käia laskma vt käsi

lahti laskma

1. vabastama, vabaks laskma, lahti päästma. Kinnipeetu lasti lahti. Mees lasti vangist, vanglast lahti. Kurja koera ei tohi lahti lasta. Vasikad lasti koplisse lahti. Hoia käest kinni, ära lahti lase. Kui käed lahti lased, kukud alla. Laiskus, laiskus, lase mind lahti. || kõnek (töölt) vallandama. Miks sind lahti lasti? Ta lasti joomise pärast töölt lahti. *Kuru Jaan piimamehest lahti lastud! Kohtki üles öeldud! E. Vilde.
2. midagi alustama, valla päästma. Lasime laulu lahti. Laseb kisa, nutu, tönni lahti. Laskis lahti ägeda sõimuvalingu. Juttu, kuulujuttu, kõlakat lahti laskma. Niikaua ärplevad, kui lasevad sõja lahti.
3. van laskeriista päästikule vajutama, laskma (8. täh.) *.. Peeter Olander laskis oma püssi nende [= soldatite] peale lahti .. E. Vilde. *.. aga küllap sa köstri käest hänna peale saad, kui sa siin [müristaja] lahti lased. O. Luts.

leiba luusse laskma vt leib

lendu laskma vt lend

lesta laskma vt lest

linksu laskma vt linksu

liugu laskma vt liug

läbi laskma

1. läbi- v. möödapääsemist võimaldama. Hoidke eest, laske läbi! Laske lapsega läbi! Väravas oli valvur, kes ei tahtnud meid läbi lasta. || (mingi aine, kihi v. katte kohta:) läbi voolata, läbi tilkuda, läbi immitseda v. läbi paista võimaldama. Katus laseb vett, vihma läbi. Viltsaapad ei pea vett, lasevad läbi. Halb paber laseb tinti läbi. Uks laseb tuult läbi. Aknad on nii tahmased, et ei lase enam valgust läbi.
2. kõnek paljudes kohtades, mitmel pool käima, läbi käima, läbi jooksma. Mul on täna juba pool linna läbi lastud. || millestki v. kuskilt läbi minema, läbi jooksma, läbi sõitma. *Vaaren pistab jooksu .. Juba on ta viljas, laseb sellest küürakil otse läbi .. M. Metsanurk. *No oleks tore tundmus praegu ratsa küla vahelt läbi lasta! M. Raud.
3. kõnek tööriista v. masinaga midagi töötlema. Palusin kombainerit, et ta ka minu odrad läbi laseks. Laseme liha hakkmasinast läbi. Saeveski laseb päevas sadu tihumeetreid palke läbi. Kartulimaa tuleb veel teist korda randaaliga läbi lasta.
4. kõnek pillama, raiskama. Raha, varandust läbi laskma. Laseb sadu kroone ühe õhtuga läbi.
5. kõnek kuuliga läbistama. Müts oli läbi lastud, aga mehel polnud viga midagi. Läbilastud tiivaga lind.
6. kõnek (kaitsekorke) lühistama. Keegi on korgid läbi lasknud.
7. hrl piltl läbi v. üle libiseda laskma. *Võtab käsikirja leti laadikust ja laseb lehed pöidla alt läbi. E. Vilde. *Kõndides laskis ta peast läbi kõik võimalused, mis ootamatu väljakutse põhjuseks võisid olla. B. Kabur.
8. piltl midagi vastuvõetavaks, kõlblikuks tunnistama. Tehniline kontroll ei lase praaki läbi. Toimetaja laskis tema artikli läbi. || viga vms. märkamatusest parandamata jätma. Loeti küll hoolega korrektuuri, aga ikka lasti vigu läbi. || eksamit sooritatuks lugema. Professor on eksamil range, niisama läbi ei lase.

maha laskma

1. allapoole, madalamale vajuda, libiseda v. langeda laskma, alla laskma. *.. Pearu laskis püksid maha ja istus kaevuraketel, nagu tahaks ta siin oma loomulikke tarbeid õiendada. A. H. Tammsaare. || laskuma. *.. laskis [rebane] tee äärde pikali maha, sirutas saba sorgu .. E. Särgava. *.. kuni ta [= kotkas] viimaks kuningapoja ligidale pärna otsa maha laskis. F. R. Kreutzwald.
2. peatust tehes sõitjat sõidukist väljuda laskma. Vanainimene palus bussijuhti, et teda maja juures maha lastaks. *.. linnabuss peatus teeristil, avas ukse, laskis maha summa naisi ja koolilapsi. M. Traat.
3. käsitulirelvast lastes tapma. Jahimehed olid hundi maha lasknud. Reetur mõisteti surma ning lasti maha. Ta oli enda maha lasknud.

mitte lõhnalegi laskma vt lõhn

mööda laskma

1. mööda minna lubama v. võimaldama. a. (ruumiliselt). Hoidke kõrvale, laske (mind) mööda! Kaubarong peatus jaamas, et kiirrongi mööda lasta. Finišisirgel pidi ta kaks jooksjat endast mööda laskma. b. (ajaliselt). Vaadake, et te tähtaega mööda ei lase. Mardi sünnipäeva lasksime mööda, kellelgi ei tulnud meelde. c. piltl (paremuselt, saavutustelt). Toomas on edetabelis esimene ega lase kedagi endast mööda. d. piltl (juhust, võimalust). Soodsat juhust, võimalust ei tohi mööda lasta. Tegid rumalasti, et hea pakkumise mööda lasid. *.. kõik suve kaunid rõõmud endast mööda lasta, just nagu ei oleks neid olemaski. J. Kärner.
2. laskmisel mitte tabama. Kuidas ta küll võis nii lähedalt mööda lasta! Kas tabas või laskis mööda?

(nagu) lastud vares vt vares

[kellegi] naha peal ~ nahal liugu laskma vt nahk

nahka silma(de)le ~ silma peale laskma vt nahk

(nii) et las(e) (aga) olla
(kinnitav, rõhutav väljend:) suurepäraselt, nagu nalja, (nii) mis laksub; suurepärane, vahva, täitsa. Temast on nii peen mees tulnud, et lase aga olla. *Näe, Kaakpere mõisasaksa poeg kõneles ka nii sulaselget eestit, et lase olla. V. Raidaru.

nina norgu laskma vt nina

ohje lõdvaks ~ lõdvale laskma vt ohi

pead norgu laskma vt pea

[kellegi] rahakoti peal liugu laskma vt rahakott

ringi laskma
kõnek hrl hlv ringiratast liikuma; laialt, paljudes kohtades käima, ringi liikuma, ringi hulkuma, ringi kolama. Lapsed lasevad maja mööda ringi. Hobune laseb keti otsas ringi. Sai terve päev linna mööda ringi lastud. *Markus ei teadnud enne, et ilmas nii palju litse ringi laseb. A. Beekman. || (kellegagi) amelema, kurameerima, ringi ajama, ringi tõmbama. Joob ja laseb naistega ringi. Mare on truu naine, tema ei lase ringi. *Tüdruk on süüdi, tema see poisse hullutab; täna lastakse Jaaniga ringi, homme Jüriga. I. Sikemäe.

[kellegi] seljas liugu laskma vt selg

sihku laskma vt sihku

silma looja laskma vt silm [-a]

silma ~ silmi kinni laskma vt silm [-a]

silmist ~ silmast laskma vt silm [-a]

sisse laskma

1. sissepääsemist, sisenemist võimaldama. a. (kellelegi). Tee uks lahti, lase sisse! Uksehoidja ei lasknud meid sisse. b. (millelegi). Tegi akna lahti, et värsket õhku sisse lasta. Saabas laseb vett sisse. *Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta. A. Kitzberg.
2. kuhugi langeda, vajuda laskma. Automaati, taksofoni lastakse münt sisse. Võrke, noota, õngi sisse laskma. Valab tassi kohvi, laseb kaks suhkrutükki sisse. || kõnek sisse puurima. Mahlakasele lastakse oherdiga auk sisse.
3. uut relva proovilaskmisega välja reguleerima. Uus püss tuleb sisse lasta.

sõba silmale ~ silmile laskma vt sõba

[kellegi] tasku peal liugu laskma vt tasku

[kellegi] turjal liugu laskma vt turi

tuulde laskma vt tuul